Sisukord
Bütsantsi kunst on Ida-Rooma impeeriumis loodud kunst, mis saavutas oma kõrgpunkti keiser Justinianuse valitsemise ajal aastatel 527-565 pKr.
See on kunst, mis on sügavalt seotud Kristlus mida hakati pidama ametlikuks riigireligiooniks aastal 311 pKr.
Selle ülemineku eest oli vastutav keiser Konstantinus, kes oli ka selle impeeriumi pealinna Konstantinoopoli asutaja.
See toimus 330. aastal pKr piirkonnas, kus asus Vana-Kreeka koloonia nimega Bütsants, millest tuleneb ka nimetus "Bütsantsi kunst", mis levis üle Bütsantsi impeeriumi piiride.
Nii saavutas kirik järk-järgult täieliku kontrolli selle ühiskonna kultuuritootmise üle ning nägi kunstis võimalust inimesi "õpetada" ja kristlikku usku propageerida.
Bütsantsi mosaiik
Mosaiik oli Bütsantsi kunstis kõige silmapaistvam keel, mille puhul kasutatakse tehnikat, mille puhul kujutised moodustatakse kõrvuti asetatud erinevat värvi kivitükkidest.
Seega fikseeritakse killud mördiga ja hiljem täidetakse nende vahelised tühimikud lubja, liiva ja õli seguga.
Leivade ja kalade ime (520 pKr) on näide Bütsantsi mosaiikidest.
Mosaiiki kasutasid erinevad rahvad ja kultuurid, kuid oma haripunkti jõudis see vorm Bütsantsi impeeriumis.
Seda kasutati kirikute seintele ja võlvidele, et kujutada tegelasi ja piiblilugusid ning ka keisreid endid.
Sellised hoolikalt ehitatud teosed annavad basiilikutele intensiivse värvingu, andes edasi piduliku hiilguse rikkaliku aura.
Bütsantsi maali: temperaga tehtud ikoonid
Bütsantsi maalimine toimus vähem intensiivselt.
Vaata ka: 10 kuulsaimat Michael Jacksoni laulu (analüüsitud ja selgitatud)See keel on ikoonid Sõna ikoon pärineb kreeka keelest ja tähendab "kujutis". Selles kontekstis kujutasid need pühakute, prohvetite, märtrite ja teiste pühade isiksuste, näiteks Jeesuse, Neitsi Maarja ja apostlite kujusid.
Neil on rikkalikud omadused ja nad on valmistatud kasutades karastamine Selles valmistati värvi pigmentide ja munade või muu orgaanilise aine alusega. Nii kinnitusid värvid paremini ja maali kestvus oli suurem, tekitades särava efekti.
Nende maalide ühine tunnusjoon oli kuldvärvide kasutamine. Samuti oli tavaline, et töödele kanti ehted, mis andsid piltidele veelgi suuremat hiilgust, mida austati nii kirikutes kui ka eraruumides.
Ikoonid on levinud ka teistesse piirkondadesse. 15. sajandi alguses aitas näiteks vene kunstnik Andrei Rublev seda kunsti populariseerida Venemaa Novgorodi piirkonnas.
Meie armuline daam Andrei Rubljov, on näide bütsantsi ikoonist.
Arhitektuur: Bütsantsi kirikud
Nagu teisedki kunstid, arenes ka Bütsantsi arhitektuur majesteetlikult, väljendudes sakraalehitistes.
Varem harrastasid kristlikud usklikud oma pühendumist tagasihoidlikes ja tagasihoidlikes templites, võttes arvesse isegi neid tabanud tagakiusamist.
Kuid niipea, kui katoliku kirik sai võimsaks ja valitsemise vahendiks, muutusid ka pühapaigad tohutult.
Seetõttu hakati ehitama monumentaalseid basiilikaid, et demonstreerida kogu jumalikku võimu koos poliitilise võimuga.
Huvitav on märkida, et terminit "basiilika" kasutati varem "kuningliku saali" tähistamiseks. Mingil ajal andis keiser Konstantinuse ema käsu ehitada üks selline saal usulistel eesmärkidel ja nii hakati neid suuri katoliiklikke hooneid nimetama basiilikaks.
Kirikute seda osa, kus asus altar, nimetati "kooriks", samas kui põhilist osa, kus viibisid usklikud, nimetati "pikihooneks" ja kõrvalruume "palatiteks".
Esimesi ehitisi on aastate jooksul muudetud, kuid siiski on võimalik saada aimu sellest, millised need olid. Üks näide on San Apollinario basiilika Ravennas Itaalias.
Püha Apollinariuse basiilika Ravennas, Itaalia
Teised ehitised, mis on näited tolleaegsest arhitektuurikunstist, on: Püha Sophia kirik Istanbulis (532 ja 537) ja Sündmuse basiilika Petlemmas (327 ja 333). Viimane põletati maha kakssada aastat pärast ehitamist.
Bütsantsi kunsti omadused
Bütsantsi kunst on tihedalt seotud katoliikliku religioossusega ja areneb kõige enam selle ettekirjutuste propageerimise ja keisri võimu väljendamise eesmärgil, keda peetakse absoluutseks autoriteediks ja "Jumala poolt saadetud", isegi vaimseid võimeid omavaks. Seetõttu on silmatorkav tunnusjoon. luksuslikkus .
Seega kasutab see kunstiliik oma eesmärkide saavutamiseks mõningaid elemente, nagu ka egiptuse kunst.
Üks selline spetsifikatsioon on avatus Samuti on oluline märkida, et figuurid peaksid olema kujutatud ainult avalikkuse poole suunatud, mis tähendab austavat käitumist.
Seega olid inimesed, kes vaatasid pühasid kujutisi, austava suhtumisega, samas kui isiksused väljendasid ka austust oma subjektide vastu.
Samuti oli stseenidel jäik kompositsioon. Kõigil tegelastel oli kindel koht ja nende žestid olid eelnevalt kindlaks määratud.
Ametlikke isiksusi, näiteks keisreid, kujutati pühalikult, nagu oleksid nad ka piiblilikud tegelased. Nii pandi neile sageli pähe halo ja oli tavaline, et nad olid stseenides koos Neitsi Maarja või Jeesusega Kristusega.
Vaata ka: 22 seiklus- ja põnevusfilmi, mida vaadata aastal 2023