Salvador Dalí mälestuse püsivus: maali analüüs

Salvador Dalí mälestuse püsivus: maali analüüs
Patrick Gray

Mälu püsivus on sürrealistliku maalikunstniku Salvador Dalí maal. 1931. aastal vähem kui viie tunniga valminud lõuend on väikeste mõõtmetega (24 cm x 33 cm).

Dalí oli piisavalt haige, et minna oma naise ja sõpradega kinosse, ja selle aja jooksul kodus maalis ta ühe kuulsaima pildi kunstiajaloos.

Alates 1934. aastast on New Yorgi moodsa kunsti muuseumis (MoMa) eksponeeritud õli ja lõuendi tehnikas valminud teos.

Tõlgendus ja tähendus Mälu püsivus

Sürrealistlikke teoseid võib tõlgendada mitmeti, sest need on täis sümboolikat ja neis on vähe otseseid tegelikkuse kujutisi. Mälu püsivus kannab sõnumit, mis on seotud ajalisus ja mälu.

Läbi "paranoilis-kriitilise" meetodi, mille kunstnik on välja töötanud psühhoanalüüsi teooriate põhjal, loob Dalí olukordi, mis uurivad alateadvust ja fantaasiat, paigutades esemeid ebatavalistesse, ebatavalistesse stsenaariumidesse. Nii tähistab kunstnik uuesti elemente, tuues kaasa erinevaid kontseptsioone.

"Sulanud" kellad

Sulavad kellad esindavad aega, mis möödub erinevalt Erinevalt tavalistest kelladest, mis tähistavad täpselt sekundite möödumist, on nendel Dali kelladel teistsugune märgistus, sest nende käed on sulatatud ja kannavad endas moonutatud arusaam sekundite kohta.

Kui me vaatame kella, siis me tunneme selle objekti ära, kuid see tekitab meile võõrastust, kuna see on ilma oma tavapärase vormi ja kasutamiseta. See võõrastus tekitab mõtiskluse objekti enda ja selle funktsiooni üle.

On ka tõlgendus, et sulanud kellad on seotud seksuaalse impotentsusega, teemat, mida kunstnik on käsitlenud ka teistes töödes. Läbi objekti järjepidevuse, antud juhul lõtvunud, loob Dalí seose seksuaalsuse ja aja vahel.

Vt ka: Sürrealistlike teoste algatamine.

Sipelgad kellaajal

Ainus kell, mis ei ole deformeerunud, on see, mis on suunatud allapoole ja millel on sipelgad. Salvador Dalí ei armastanud sipelgaid ja need putukad on tema teostes seotud mädanikuga.

See näitab, kuidas Dalí ja sürrealistlikud avangardistid põlgavad igapäevast objekti. Paljud uskusid, et kujutav kunst on dekadentlik ja et fotograafia on võtnud realistliku maalikunsti koha.

Leitud lahendus oli objekti nihutamine, selle deformeerumine, uute võimaluste otsimine Lisaks sellele, et see vahend on teine viis objekti kujutamiseks, soodustab see ka meditatsiooni ja mõtisklust asjadest, mis meie igapäevaelus märkamatuks jäävad.

Kell on banaalne ese, mida me kõik oleme näinud ja tõenäoliselt kasutanud. Tavaliselt ei pööra me sellele suurt tähelepanu, kuigi see vastutab meie päeva ja kohtumiste tähistamise, tempo määramise eest.

Kui Dalí transfigureerib kella, annab ta meile mõista, kui suur tähtsus on sellel väikesel esemel meie elus.

Kärbes kellaajal

Ühel kellal istuv kärbes on täiendav kinnitus sellele, et kunstnik käsitleb selles teoses aja küsimust.

Vaata ka: Lima Barreto 7 suurimat tööd selgitatud

Putukas sümboliseerib tsüklite möödumist ja tuletab meile meelde, et "aeg lendab", kuigi iga inimese jaoks erinevalt.

Kuiv puu

Ekraanil kujutatud puu on ühe tühjaks lastud kella tugikonstruktsiooniks. See element sümboliseerib oliivipuud, mis on väga levinud puu Kataloonias, Salvador Dalí sünnimaal.

Kunstnik otsustas teda kujutada, et kinnitada (lisaks maastikule taustal) oma päritolu.

Asjaolu, et tüvi on kuivanud, ilma ühegi rohelise leheta, paneb meid taas kord mõtlema looduse tsüklitele ning seega ka ajale ja elule.

Maalri karikatuur

A subjektiivne ajakäsitlus Just maalikunstniku figuur ilmub magama sulanud kella all. Unenäo, ärkveloleku koht on ka koht, kus ajalisus võtab omaks teisi reaalsusi.

Maalimise aeg Mälu püsivus On teada, et Dalí oli mõjutatud mõnest Freudi psühhoanalüüsi teooriast, mille kohaselt "unenägu on tõeline tee, mis viib alateadvusse".

Dalí alateadvuse otsingut peegeldab maalil tema magav karikatuur. Ajalisus on teisel tasandil.

Sellel joonisel näeme ka seda, et kunstnik on kujutatud kujunditult, suurte ripsmetega amorfse kehana.

Võib märgata ka orgaanilist elementi nina lähedal, mida võib tõlgendada keelena, mis annab tunde, et keha ise on ümber kujundatud, nagu unenägude universumile omane.

Maastik ja ülejäänud reaalsus

Keset kõiki sürreaalseid figuratsioone ja kujutisi kujutab Salvador Dalí maalil taustaks maastikku. See horisont oli vaade tema Barcelonas asuvast majast.

See on tee reaalsusesse, see, mis on jäänud reaalsusest selles maalis, mis kujutab unenäoline keskkond see on see, mida me kogeme unenägude ajal.

Kasutatud värvipalett on valitud nii, et see viiks meid kuiva maastiku juurde. Ooker ja pruunid toonid, mis läbivad suurema osa lõuendist, viivad meid kuiva ja viljatu loodusesse.

Teos viib ka metakeelsete küsimuste juurde. Kuidas saab kunst olla osa mälust ja mitte olla unustatud? Ja kuidas see toob kaasa selle, et teost tootev subjekt otsib oma maalides pisut surematust?

Täiendavad mõtisklused teemal "Mälu püsivus

Mälu püsivus on subjektiivne vaade ajalisusele ja selle mõjudele, olgu need siis kunstiteoses või mälestustes. See on ka austusavaldus sisemisele, alateadlikule ajale, millel on oma jutustamisviis ja mis väljub ratsionaalsusest.

Alateadvus on Salvador Dalí jaoks oluline asi ja selle ajatust väljendatakse teoses kellade kasutamisega, mis sulavad, kui nad puutuvad kokku mälu püsivusega.

Avastage Salvador Dalí 11 kõige meeldejäävamat teost.

Mis oli sürrealism?

Sürrealism on kunstiline koolkond, mis sai alguse kirjandusest ja kuulutab suur vabadus loomingus Kunstnikud püüdsid distantseeruda formalismist ja otsida oma toorainet alateadvusest, sellest, mis põgeneb reaalsusest.

Vaata ka: Bütsantsi kunst: mosaiigid, maalid, arhitektuur ja omadused

Sürrealism on André Bretoni loodud mõiste, mida võib leida Euroopa modernistlike liikumiste kontekstis. Tugevalt mõjutatud Freudi psühhoanalüütilistest teooriatest, püüab sürrealism eemalduda kunstilises loomingus loogikast ja mõistusest.

Tulemuseks on sümboolne kunst täis elemente, mis ületavad ratsionaalsuse, eemaldades igapäevaste objektide tavapärase loogika.

Tahate rohkem teada? Saage aru kõigest sürrealismi kohta.




Patrick Gray
Patrick Gray
Patrick Gray on kirjanik, teadlane ja ettevõtja, kelle kirg on uurida loovuse, innovatsiooni ja inimpotentsiaali ristumiskohti. Ajaveebi “Geeniuste kultuur” autorina töötab ta selle nimel, et paljastada paljudes valdkondades märkimisväärset edu saavutanud suure jõudlusega meeskondade ja üksikisikute saladused. Patrick asutas ka konsultatsioonifirma, mis aitab organisatsioonidel välja töötada uuenduslikke strateegiaid ja edendada loomekultuure. Tema tööd on kajastatud paljudes väljaannetes, sealhulgas Forbes, Fast Company ja Entrepreneur. Psühholoogia ja ettevõtluse taustaga Patrick toob oma kirjutamisse ainulaadse vaatenurga, ühendades teaduspõhised arusaamad praktiliste nõuannetega lugejatele, kes soovivad avada oma potentsiaali ja luua uuenduslikumat maailma.