20 lasteluuletust Cecília Meirelesilt, mis lastele meeldivad

Cecília Meireles (1901 - 1964) oli kuulus Brasiilia kirjanik. Osalt sai tema kirjanduslik looming tuntuks oma geniaalse lasteluulega.

Tema kompositsioonid kasutavad arusaadavat keelt ja igapäevaseid teemasid ning kasutavad sõnamängu ja huumorit, tekitades lastes lugemishimu.

Lisaks kujutlusvõime harjutamisele sobivad nende värsid ka laste kasvatamiseks, täis õpetusi ja tarkuse sõnumeid, mis panevad meid mõtlema.

1. Tüdrukud

Arabela

avas akna.

Carolina

Ma tõmbaksin kardina üles.

Ja Mary

vaatas ta ja naeratas:

"Tere hommikust!"

Arabela

oli alati kõige ilusam.

Carolina,

kõige targem tüdruk.

Ja Mary

lihtsalt naerata:

"Tere hommikust!"

Me mõtleme igale väikesele tüdrukule

kes elas selles aknas;

üks nimega Arabela,

üks, keda kutsuti Carolinaks.

Aga sügav igatsus

see on Mary, Mary, Mary,

kes ütles sõbraliku häälega:

"Tere hommikust!"

Veebilehel Tüdrukud Cecília Meireles räägib kolmest tüdrukust, kes olid naabrid ja nägid üksteist läbi akna. See humoorika tooniga luuletus koosneb riimidest, milles on samad helid kui nende nimedes: Arabela, Carolina ja Maria.

Kui esimesed kaks ilmuvad tegema väikseid tegevusi, nagu akna avamine või kardina tõstmine, siis kolmas ainult tervitab neid. Arabela kiidetakse tema ilu ja Carolina tarkuse eest, kuid me teame ainult, et Maarja tervitab neid hommikuti: "Tere hommikust".

Viimastes värssides jääb kõike seda näinud tegelane igat tüdrukut meenutama. Vaatamata teiste tüdrukute kiitusele, on Maria see, keda kõige rohkem igatsetakse, sest tema sõbralikkus ja õrnus .

2. Kas see või see

Või kui on vihma ja päikest ei ole

või kui teil on päike ja vihma ei saja!

Või paned kinda kätte ja ei pane sõrmust,

või sa paned sõrmuse peale ja ei pane kinda peale!

Kes õhus ronib, ei jää maale,

see, kes jääb maale, ei tõuse õhku.

On väga kahju, et ei saa

olla korraga kahes kohas!

Või hoian raha alles ja jätan kommid ostmata,

või ma ostan kommid ja kulutan raha.

Kas see või see: kas see või see ...

ja ma valin kogu päeva!

Ma ei tea, kas ma mängin, ma ei tea, kas ma õpin,

kas ma jooksen või jään rahulikuks.

Aga ma ei saa ikka veel aru

mis on parem: see või see.

See ei ole juhus, et Kas see või see on üks meie kirjanduse kuulsamaid lasteluuletusi. Selles teoses annab Cecília Meireles igapäevaste näidete kaudu oma lugejatele edasi olulise õppetunni: me teeme alati valikuid .

Me peame end pidevalt positsioneerima ja tegema valikuid, isegi kui see tähendab mõne asja kaotamist. Laps, kes on veel kujunemisjärgus, õpib oma otsuste ja tagajärgedega toime tulema.

Ta saab siis aru, et meil ei saa olla kõike korraga Elu koosneb valikutest ja me loobume alati millestki, isegi kui see võib tekitada kahtluse või mittetäielikkuse tunnet.

Lugege täielikku analüüsi artiklis Cecília Meireles'i luuletuse "Ou isto ou aquilo" analüüs.

3. minna Kuule

Kuigi neil ei ole rakette

minna Kuule

poisid libisevad rulluiskudel

tänava kõnniteedel.

Sõida pimesi:

isegi kui nad murravad oma nina,

milline suur õnn!

Kiireks olemine on õnnelikuks olemine.

Ah! kui nad võiksid olla inglid

pikkade tiibadega!

Aga nad on lihtsalt suured poisid.

Kuule minekuks on imeline luuletus tugevusest ja kujutlusvõime Selles mängib rühm poisse tänaval, teeseldes, et nad reisivad läbi kosmose, sõidavad oma rolleriga suurel kiirusel (nagu oleksid nad raketid) ja on väga õnnelikud.

Isegi kui nad ei saa lennata, sest nad ei ole inglid, mängivad ja lõbutsevad poisid omal moel.

4. Sääsk kirjutab

Musta tiiva sääsk

punutage jalad, tehke M,

siis raputage, raputage, raputage,

moodustab üsna pikliku O,

teeb S.

Sääsed lähevad üles ja alla.

Kunstiga, mida keegi ei näe,

teeb Q,

teeb U ja teeb I.

See sääsk

kummaline

ristab oma käpad, teeb T-tähe.

Ja seal,

ümardab ja teeb veel ühe O,

ilusam.

Oh!

Ta ei ole enam kirjaoskamatu,

see putukas,

sest ta oskab oma nime kirjutada.

Aga siis mine ja otsi

keegi, kes oskab nõelata,

sest kirjutamine väsitab mind,

eks ole, laps?

Ja ta on väga näljane

Luuletus pöörab tähelepanu millelegi, mida me tavaliselt igapäevaelus eiraa: sääsele. Autor kirjeldab putuka lendu, kujundeid, mida ta õhus teeb, joonistades oma kehaga tähti. Iga manöövriga kirjutab sääsk oma nime välja.

Kompositsioon rõhutab kirjutamise ja lugemise tähtsus Pärast seda, kui sääsk on teinud oma "kodutöö" ja suutnud oma nime kirjutada, väsib ta väga ära ja vajab süüa.

On kummaline, et siin ei esine putukas mingi kurjategijana: ta peab kedagi pistma lihtsalt sellepärast, et ta on näljane, olles liiga palju lennanud (ja õppinud).

5. Tantsija

See tüdruk

nii pisike

tahab olla baleriin.

Ta ei tunne ei do ega re

kuid oskab seista varvastel.

Sa ei tea ei mi ega fá

Aga ta kallutab oma keha nii ja naa...

Ta ei tea ei seal ega seal,

kuid sulgeb silmad ja naeratab.

Pöörake, pöörake, pöörake, käed õhus

ja ta ei uimaseks ega lähe paigast ära.

Pane täht ja loor oma juustele

ja ütleb, et see langes taevast.

See tüdruk

nii pisike

tahab olla baleriin.

Aga siis unustage kogu tantsimine,

ja tahab ka magada nagu teised lapsed.

Lihtne luuletus on ka Brasiilia kirjanduses väga kuulus. Selles kirjeldab kirjanik last, kes tahab saada baleriinaks. Väike, tüdruk tantsib ja keerutab, kuid ei tea ühtegi muusikalist nooti mida teema loetleb edasi.

Ta suudab siiski seista varvastel ja pöörata end ringi, ilma et tal oleks pearinglus või ta kaotaks tasakaalu. Seega mõistame, et vaatamata tema vanusele, tüdruk tunneb muusikat, tantsib peaaegu instinktiivselt kuigi ma ei tea isegi noote.

Kogu selle tantsimise lõpus on ta väsinud ja tahab magada, kuid unustab hetkeks oma tulevikuplaanid, sest tal on veel pikk aeg ees.

Kasutage võimalust tutvuda ka luuletuse "Baleriin" täieliku analüüsiga.

6. Väikese tüdruku unistused

Lill, millest tüdruk unistab

on unes?

või padjapüürile?

Dream

naerab:

Ainult tuul

oma ostukorvi.

Milline suurus

oleks karja?

Naaber

korja üles

vihmavarju

ämblikuvõrgu . . .

Kuu sees on pesa

birdie.

Kuu, millest tüdruk unistab

on unistuse linad

või padjakuu?

Luuletus esitab öö kui fantastiline aeg Magamise ajal kaotab tüdruk kahe asja eristamise: tema unenäod ühendavad endas igapäevaseid elemente fiktiivsete elementidega, mis on võimatu reaalses elus.

Me seisame seega silmitsi protsessiga, mille kaudu tema kujutlusvõime muudab banaalse fantaasiaks Kompositsiooni lõpus sulavad kaks maailma täielikult kokku: unenäost saab lina ja padjapüürist saab kuu.

7. Sinine poiss

Poiss tahab eeslit

jalutama.

Mõnus väike eesel,

mis ei jookse ega hüppa,

kuid kes oskab rääkida.

Poiss tahab eeslit

kes saab öelda

jõgede nimi,

mägedest, lilledest,

- kõigest, mis tuleb.

Poiss tahab eeslit

kes oskavad välja mõelda ilusaid lugusid

inimeste ja loomadega

ja väikeste paatidega merel.

Ja nad lähevad kahekesi välja maailma.

mis on nagu aed

lihtsalt laiem

ja võib-olla ka kauem

ja et sellel ei ole lõppu.

(Kes teab sellist eeslit,

saab kirjutada

Ruas das Casas,

Uste arv,

sinisele poisile, kes ei oska lugeda).

Taas kord juhib Cecília Meireles kui õpetaja ja luuletaja tähelepanu sellele, et kirjaoskuse tähtsus Luuletus räägib sinisest poisist, kes otsib oma sõbraks eeslit.

Võime oletada, et poisi sinine värvus sümboliseerib lapsepõlve unistusi ja kujutlusvõimet või ka teatavat kurbust ja melanhooliat. Ja milleks poiss eeslit tahab? Et ta räägiks, õpiks asjade nimesid, kuulaks lugusid ja läheks koos temaga läbi maailma, suurele seiklusele.

Kompositsiooni viimastes salmides saame aru, miks: poiss ei osanud lugeda Seetõttu vajab ta kaaslast; lugemise kaudu võiks ta aga oma unistused üksi ellu viia.

8. Ülemine korrus

Ülemine korrus on ilusam:

Ülemiselt korruselt on näha merd.

Seal ma tahan elada.

Ülemine korrus on liiga kaugel:

see võtab kaua aega, et kohale jõuda.

Aga seal ma tahan elada.

Kogu taevas jääb ööseks

ülemise korruse kohta.

Seal ma tahan elada.

Kui kuu tõuseb terrassil

on kogu kuuvalgus.

Seal ma tahan elada.

Väikesed linnud peidavad end seal,

nii et keegi ei kohtleks neid halvasti:

ülemisel korrusel.

Sealt on võimalik näha kogu maailma:

kõik näib olevat lähedal, õhus.

Seal ma tahan elada:

ülemisel korrusel.

Selles luuletuses näib tegelane olevat laps, kes unistab sellest, et ta elab hoone tipus, kust avaneb ilus vaade.

Kuigi ta on teadlik, et ülemine korrus on kaugel ja sinna on raske jõuda, on see tema eesmärk. Ta usub, et seal on ta taevale, kuule ja lindudele lähemal.

Ülemine korrus muutub sel moel paradiisiliseks paigaks, millest subjekt unistab. Võime oletada, et neis värssides näitab Cecília Meireles, et lapsel võivad olla ka ambitsioonid .

Kuigi ta on teadlik, et on raskusi, võitleb ta oma eesmärgi nimel.

9. Carolina kaelakee

Tema korallkaelakee,

Carolina

jookseb veergude vahel

mäe otsas.

Carolina kaelakee

värvid lubja süles,

paneb tüdruku punastama.

Ja päike, nähes seda värvi

Carolina kaelakee,

paneb korallkroonid

mäe veerudes.

Carolina kaelakee on äärmiselt musikaalne kompositsioon, milles on sõnamängud ja alliteratsioon (konsonantide C, R, L ja N kordamine). Seetõttu muutuvad värsid omamoodi keelepüüdjaks.

Tüdruku ilu näib inspireerivat looduse ilu ja vastupidi. Luuletuses väljendub teema, kuidas Tüdruk näib sulanduvat looduslike elementidega. mis seda ümbritsevad.

10. valge hobune

Pärastlõunal valge hobune

on väga väsinud:

kuid seal on väike tükk maastikku

kus on alati puhkus.

Hobune raputab oma mannat

pikk blondiin

ja roheliste ürtide peal see võrsub

tema valge elu.

Selle hirnumine raputab juured

ja ta õpetab tuuled

rõõm vabaduse tundmisest

nende liikumine.

Ta töötas terve päeva, nii kõvasti!

hommikust saadik!

Puhka lillede vahel, väike valge hobune,

kuldse mannekeeni!

Ka selles Cecília Meirelese jutustavas luuletuses on loomade käitumine humaniseeritud. Analüüsitavas luuletuses on selge inimeste ja loomade käitumise lähedus .

Siinkohal räägib teema, et valge hobune on terve päeva töötanud ja on seetõttu väsinud. Nii selgitab autor lugejale, et hobune on oma puhkeaja ära teeninud.

Koos kohusetunne täidetud Nendes salmides rõhutab autor, et me peame olema produktiivsed, kuid õppima ka lõõgastuma ja elu nautima.

11. Aiaoksjon

Kes ostab mulle lilledega aeda?

Mitmevärvilised liblikad,

pesunaine ja väikesed linnud,

rohelised ja sinised munad pesades?

Kes ostab mulle selle tigu?

Kes ostab mulle päikesekiire?

Sisalik seina ja muraka vahel,

kevadine kuju?

Kes ostab mulle selle kihelkonna?

Ja see konn, kes on aednik?

Ja tsikaad ja tema laul?

Ja see väike särakas põranda sees?

(See on minu oksjon.)

Selles kompositsioonis näib tegelane olevat laps, kes naljad, oksjonil kõik ümberringi. Salmid paljastavad tähelepaneliku pilgu, mis kirjeldab ja loetleb looduse erinevaid elemente, mida ta enda ees näeb.

Täiskasvanu arvates on kõik need asjad võib-olla tühised, isegi tähtsusetud, kuid siin on need esitatud kui tõeline rikkus Me näeme, et laps näeb iga loodustükki justkui väärtuslikku kunstiteost.

Kuula Marcelo Bueno poolt Julia Bueno häälega musitseeritud versiooni:

Loe Cecília Meireles'i luuletuse "Aiaoksjon" täielikku analüüsi.

12. Kaja

Poiss küsib kaja

Kus ta peidab end.

Aga kaja vastab ainult: Kus?

Poiss küsib ka temalt:

Kaja, tule ja jaluta minuga!

Aga sa ei tea, kas kaja on sõber või mitte.

või vaenlane.

Sest kõik, mida sa kuuled teda ütlevat, on: "Migo!

Kaja on väga naljakas luuletus, mis selgitab lapse suhet akustika kummalise nähtusega.

Mõistmata, kuidas helide kordamine toimib, on poiss segaduses ja vaimustuses. Justkui oleks teisel pool hääl nagu tema enda hääl, mis ainult kordab tema lausete lõppu.

Kompositsioon illustreerib lapsepõlve kui aega, mil maailm näib olevat täis maagiat Avastusprotsess, milles igapäevased elemendid on salapärased ja fantastilised.

13. Chico Bolacha maamajas

Chico Bolacha maamajas

mida te otsite

te ei leia seda kunagi!

Kui sajab palju vihma,

Chico mängib paadil,

sest tšakra muutub lombiks.

Kui üldse ei saja,

Chico töötab kobaraga

ja siis saab haiget

ja saab paistes käe.

Niisiis, koos Chico Bolachaga,

mida te otsite

te ei leia seda kunagi.

Nad ütlevad, et Chico talu

on ainult chuchu

ja ontlik kutsikas

mida nimetatakse Caxambuks.

Muid asju ei otsi keegi,

sest ta ei usu seda.

Vaene Chico Bolacha!

Teine luuletus, mis mängib sõnadega ja nende kõlavusega , Chico Bolacha maamajas räägib kohast, kus kõik on kuidagi imelik.

Lisaks riimidele võidab see kompositsioon väikeseid, sest see juhib tähelepanu sellele, et olemas on sarnased sõnad erineva tähendusega (nt "hoe" ja "paisutatud").

14. Hirmus sisalik

Sisalik näeb välja nagu leht

roheline ja kollane.

Ja see elab lehtede vahel, tiigis

ja kivitrepp.

Äkki tuleb see lehtedest välja,

kiiresti, kiiresti

vaata päikest, sihi pilvi ja jookse

üle kivi.

Joo päikest, joo rahulikku päeva,

oma teed nii vaikselt,

ei saa aru, kas see on putukas või leht.

kukkunud kivile.

Kui keegi läheneb,

- Oh! Mis vari see on? -

sisalik peidab end varsti

lehtede ja kivi vahel.

Aga varjualune, tõstke pea üles

hirmunud ja targad:

mis on need hiiglased, kes mööduvad

kivitrepi juures?

Nii ta elab, täis hirmu,

hirmutatud ja valvsad,

sisalik (mis meeldib kõigile)

lehtede, mahuti ja kivi vahel.

Ettevaatlik ja uudishimulik,

jälgib sisalik.

Ja kas sa ei näe, et hiiglased naeratavad

tema jaoks kivist.

Nii ta elab, täis hirmu,

hirmutatud ja valvsad,

sisalik (mis meeldib kõigile)

lehtede, mahuti ja kivi vahel.

Selles lasteluuletuses keskendub Cecília Meirles taas loodusele, seekord sisalikule.

Jälgides oma käitumist ja omaenda füsioloogiat, mõtiskleb ta oma võime üle kamuflaaž mida viga kasutab enda kaitsmiseks.

Ta arvab ka, et loom kardab, sest ta tahab kindlalt varjuda, kuigi kõigile meeldib. See näib olevat oluline metafoor meie kõigi jaoks: me ei saa elada hirmus maailma.

15. Nii palju tinti

Ah! Rumal tüdruk,

kõik värviga määrdunud

niipea kui päike tõuseb!

(Ta istus sillale,

väga tähelepanematu...

Ja nüüd on ta üllatunud:

Kes silda maalib

nii palju tinti...)

Silla punktid

ja on pettunud.

Rumal tüdruk üritab

pühkige värv ära,

punktide kaupa

ja värvide kaupa...

Ah! Rumal tüdruk!

Sa ei ole silla värvi näinud!

See on üks neist luuletustest, mis elavnevad, kui neid ette lugeda. Täielik riimid ja alliteratsioon (koos konsonantide "t" ja "p" kordamisega), Nii palju tinti muutub keelekümbluseks, mis stimuleerib luule mänguline külg .

Vaadake näitleja Paulo Autrani imelist lugemist:

16. Lime müüja allahindlusega

Lima riimid

filiaali poolt

lubikrohvi

aroomi järgi.

Kursus on see, mis võtab aeru.

See on sõudmine, mis saab riimi.

Oksas on see, mis kannab aroomi

kuid lõhn on lubja lõhn.

Lubja aroom

aromar?

See pärineb lubjakivist

lubi lubjapuust

auro da lima

kulla lõhn

eetrist välja!

Kuna luuletusi võib inspireerida mis tahes, siis seekord oli teemaks üks lubjakivimüüja ja tema jutlus.

Tegelane on müüja ise, kes hakkab viljadest riime tegema, luues sellega sõnamängud .

17. Laura kleit

Laura kleit

on kolm frills,

kõik tikitud.

Esimene, kogu see,

kõik lilled

palju värve.

Teises, ainult

liblikad lendavad,

peene karja koosseisus.

Kolmas, tähed,

pitsitähed

- võib-olla legendi...

Laura kleit

vaatame nüüd,

ilma edasise viivituseta!

Et tähed mööduvad,

liblikad, lilled

kaotavad oma värvid.

Kui me varsti ei lähe,

ei ole enam kleit

kõik tikitud ja lilleline!

Kuigi selles luuletuses räägitakse millestki lihtsast, nagu tüdruku kleit, on sellel luuletusel keeruline teema: see aja möödumine .

Pärast Laura riiete kirjeldamist ja kiitmist, mis tunduvad maagilised (koosnevad liblikatest ja tähtedest), kutsub autor lugejaid üles teda jälgima.

Ta hoiatab meid, et kõik, isegi see, mis on ilus, on efemeerne ja me peame seda nautima seni, kuni saame.

18. Pipra õite laul

Paprika õis on väike täht,

õhuke ja valge,

pipra lill.

Tuli viljad tulevad pärast pidu

tähtede kohta.

Tule viljad.

Väikesed lillad südamed, kuldsed, rubiinpunased,

väga palav.

Mõned väikesed südamed.

Ja väikesed lilled nii kindlalt

asuvad kaugel.

Väikesed lilled...

Nad muutusid killudeks, tule seemneteks

nii terav!

Nad liikusid killustikena.

Uued avanevad,

valgus,

valge,

puhas,

selle tulekahju,

palju tähti...

See on lihtne kompositsioon, mis keskendub millelegi näiliselt banaalsele: pipralillele. värsid kirjeldavad lille , rääkides selle kujust ja värvusest.

Koosseisuga kaasneb ka taimede elutsükkel Me räägime hetkest, kui viljad (tšillide) sünnivad ja ka siis, kui lehed langevad.

Portree pipra lillest.

19. Poisi vanaema

Vanaema

elab üksi.

Vanaema juures

lüürikukk

läheb "kaka!"

Vanaema küpsetab biskviitkooki

Ja seal on tuul-a-tó-tó

Filokardina.

Vanaema

elab üksi.

Aga kui pojapoeg meninó

Aga kui pojapoeg Ricardó

Aga kui pojapoeg ületab piiri

Mine vanaema juurde,

Need kaks mängivad doominot.

Luuletus räägib perekonnast, täpsemalt sellest, et poisi ja tema vanaema vaheline suhe Tegelane kordab, et vanaproua elab üksi ja tal on oma rutiin, kuid ta on õnnelik, kui tema lapselaps külastab teda.

Huvitav on märkida, et kõik salmid lõpevad "ó", kusjuures viimane täht on rõhutatud, justkui kajastusena "ó". vares .

20. Nhemi keel

Seal oli üks vana daam

kellel oli igav

sest ta andis oma elu

kellegagi rääkida.

Ja ma olin alati kodus

vana hea daam

muheles ta iseendale:

nhem-nhem-nhem-nhem-nhem-nhem-nhem-nhem...

Magav kass

kööginurgas

kuulates vanatädi,

alustas ka

selles keeles miautamine

Ja kui ta nurises,

kassipoeg saatis teda:

nhem-nhem-nhem-nhem-nhem-nhem-nhem-nhem...

Siis tuli koer

naabri majast,

part, kits ja kana

siit, sealt ja sealtpoolt,

ja kõik õppisid

rääkides öö ja päev

selles meloodias

nhem-nhem-nhem-nhem-nhem-nhem-nhem-nhem...

Nii et vanaproua

kes kannatas palju

seltskonna puudumise eest

või rääkida kellegagi,

ta oli üleni õnnelik,

sest niipea kui ta suu avanes

kõik vastas talle:

nhem-nhem-nhem-nhem-nhem-nhem-nhem-nhem...

Taas kord kasutab Cecília Meireles lasteluulet, et rääkida üksindus Vanaema kurtis pidevalt, et ta on üksildane, justkui räägiks ta oma keelt.

Tasapisi hakkasid ümbruskonna loomad talle lähemale tulema ja hakkasid tema kõrval püsima. Kompositsioon rõhutab seda, kuidas lemmikloomad hoiavad meile seltsi ja tundub, et nad saavad aru, mida me ütleme.

Cecília Meireles'i kohta

Cecília Meirles (1901 - 1964) oli Rio de Janeiros sündinud Brasiilia luuletaja, maalikunstnik, ajakirjanik ja õpetaja. Autor avaldas oma esimese luuleraamatu, Spectra See oli tema kirjandusliku karjääri algus, mida tema kolleegid hästi vastu võtsid.

Tema luuletuste üks tugevamaid ja tunnustatumaid aspekte on tema lastekirjandus. 1924. aastal avaldas Cecília Meireles oma esimese nooremale publikule suunatud teose, Laps, mu armastus poeetilises proosas.

Cecília Meirelese portree.

Pedagoogina oli Meireles lähedane laste universumile ning teadis, kuidas nendega suhelda ja nende kujutlusvõimet ergutada.

Tulemuseks oli väga rikkalik lasteluuletuste toodang, mille hulgas paistavad silma rahvuskirjanduse klassikud nagu Kas see või see , Tantsija e Tüdrukud muu hulgas.

Autori kirjanduslik looming on mitmekesine ja mitmekülgne, ei piirdu ainult lasteluulega. Tahad teada? Tutvu Cecília Meireles'i luulega.