Gonçalves Diase luuletus Canção do Exílio (koos analüüsi ja tõlgendusega)

A Paguluse laul on Brasiilia kirjaniku Gonçalves Diase (1823-1864) romantiline luuletus (romantismi esimesest faasist).

Kompositsioon on loodud 1843. aasta juulis, kui autor viibis Coimbras, ning selles rõhutatakse patriotismi ja nostalgiat kodumaa järele.

Paguluse laul täielikult

Minu maal on palmid,

Kus laulab kukerpill;

Linnud, kes siin säutsuvad,

Nad ei twitteri nagu seal.

Meie taevas on rohkem tähti,

Meie üleujutusaladel on rohkem lilli,

Meie metsades on rohkem elu,

Meie elu rohkem armastab.

Mõtiskledes, üksi, öösel,

Seal ootab mind ees veel rohkem rõõmu;

Minu maal on palmid,

Kus laulab kukerpill.

Minu maal on omad imed,

Ma ei leia selliseid inimesi siit;

Mõtiskledes - üksi, öösel -

Seal ootab mind ees veel rohkem rõõmu;

Minu maal on palmid,

Kus laulab kukerpill.

Ärgu Jumal lubagu mul surra,

Ilma et ma sinna tagasi läheksin;

Ilma naudingute nautimiseta

Mida ma siinkandis ei leia;

Ilma palmipuude nägemata,

Kus laulab kukerpill.

Analüüs

Paguluse laul on luuletus, mis avab teose Esimesed laulud (1846) .

Gonçalves Diase luuletuse epigraafiks on väljavõte Goethe (1749-1832), saksa romantilise kirjaniku, kes oli tugevalt rahvusmeelselt meelestatud, teosest. Tasub hoolikalt uurida epigraafi:

Kennst du das Land, wo die Citronen blühen,

Im dunkeln die Gold-Orangen glühen,

Kennst du es wohl? - Dahin, dahin!

Möcht ich... ziehn.

Kas te teate riiki, kus apelsinipuud õitsevad?

Pimedas põlevad ees kulla viljad...

Tunned teda?

Seal,

seal,

quisera eu ir! (tõlge Manuel Bandeira)

Saksa luuletaja värssides näeme, et on ka impulss, et kiitke isamaad Gonçalves Dias järgib oma transatlantilise romantilise eelkäija liikumist ja komponeerib oma värsid selleks, et kiidelda oma maa ilu.

Mõlemad teosed ülistavad oma kodumaa puid (Goethe puhul on need apelsinipuud ja Gonçalves Diasil palmid) ja mõlemal juhul on võimalik täheldada tugev musikaalsus Brasiilia luuletaja puhul ilmneb see omadus teosest, kus paarilistes värssides on täiuslikud riimid ja mõnes värsis on konsonantide s alliteratsioon.

Kompliment Brasiiliale

Veebilehel Paguluse laul on selge, et ufanism ja kodumaa ja looduse idealiseerimine Gonçalves Diase eesmärk oli väärtustada seda, mis oli meie oma, maalides seda kohalikes värvides.

Kontakt loodusega ja maa ilu ülistamine ei olnud esimese romantilise põlvkonna uudis, juba esimeses Brasiilia maade registris loeme me vaimustust uues maailmas leitud paradiisliku nurga ees.

Pero Vaz de Caminha kirjas leiame samuti jutustaja, kes on hämmastunud troopilise maa looduse ilust ja lummatud harmooniast, mille ta uuel kontinendil leiab.

Ekraan Cabral lahkub Porto Seguros. Alates sellest ajast, kui Brasiilia on esimest korda ametlikult kirjalikult esindatud - Pero Vaz de Caminha kirja kaudu - on olnud võimalik leida andmeid troopikas leiduvast paradiislikust loodusest.

Huvitav, kuidas on Paguluse laul lüürik räägib alguses ainult endast ("Minu maal on palmipuud") ja muudab seejärel omastava pronoomeni mitmusesse ("Meie taevas on rohkem tähti"). See väike muudatus avab luuletuse individuaalsest vaatenurgast kollektiivsele vaatele.

Gonçalves Diase poolt loetletud elementide valik ei ole juhuslik. Palmi on üks kõrgemaid puid rannikul ja esindab majesteetlikku maad, kus kasvavad uhked puud, tehes seega komplimendi kodumaale ja olles metonüümiks meie taimestikule. Ka kurg on luuletuses komplimendi ja Brasiilia loomastiku metonüümina.

Kirjutamise asjaolud

Gonçalves Dias kirjutas ülaltoodud värsid, kui ta oli Portugalis, kus ta õppis Coimbra ülikoolis õigusteadust. Oli suhteliselt tavaline, et jõukad Brasiilia intellektuaalid ületasid ookeani, et lõpetada Portugali teaduskonnad.

Coimbra ülikool andis luuletaja Gonçalves Diasile mõned noorusaastad varjupaika. Seal sõlmis noormees mitmeid sõprussuhteid ja sai aimu Euroopas valitsevast romantikast.

Gonçalves Diase kirjutamise liikumapanevaks jõuks oli igatsus oma kodumaa järele. Seega oli tegemist vabatahtliku pagulusega, vastupidiselt sellele, mida luuletuse pealkirja lugedes võiks arvata.

Salmid on üles ehitatud selge vastandusega siin ja seal - see, mis on Brasiilias ja see, mis ei ole väljaspool seda.

Paguluse laul on kirjutatud 1843. aasta juulis ja selles on tunda seda nostalgilist toonust, mis on omane neile, kes on oma kodumaalt pikemat aega eemal olnud.

Tuleb märkida, et Brasiilia oli hiljuti (1822. aastal) kuulutanud end iseseisvaks pärast pikka protsessi, mille käigus ta püüdis end kolonisaatoritest vabastada (see vabaduse tung oli olnud tunda juba alates 1800. aastast).

Pärast seda, kui me lõpuks saavutasime kauaoodatud iseseisvuse, tundsid romantikud vajadust töötada rahvusliku identiteedi ülesehitamise nimel.

Tolleaegsed kirjanikud ja intellektuaalid mõistsid, et meie uue vaba riigiga samastumise projekt on ülimalt tähtis, ja hakkasid looma rohkem rahvusliku varjundiga kirjandust.

Kirjanduslik liikumine

A Paguluse laul on modernismi esimese põlvkonna (1836-1852) esindaja. See on lisatud raamatusse Esimesed laulud vabastati 1846. aastal.

Raamatu esimese väljaande kaaned Esimesed laulud Gonçalves Dias, avaldatud 1846. aastal.

Töö Esimesed laulud on üldkasutatav ja seda saab alla laadida pdf-vormingus.

Brasiilia romantika sai alguse, kui ilmus teos Poeetilised ohkamised ja igatsus Gonçalves de Magalhães, kuid Gonçalves Dias oli liikumise selle etapi peategelane.

Romantismi esimest põlvkonda (mida nimetatakse ka India põlvkonnaks) iseloomustas ufanism ja soov luua rahvuslikku identiteeti.

Releituras of Paguluse laul

Gonçalves Diase klassikaline luuletus saavutas sellise tähtsuse, et seda parodeerisid ja kommenteerisid teised olulised hilisemad autorid.

Siin on mõned näited teostest, mis peavad dialoogi Paguluse laul kas otseselt mainides või isegi parodeerides seda kompositsiooni.

Paguluse laul Murilo Mendes

Murilo Mendesi (1901-1975) luuletus, mis viitab Gonçalves Diase klassikale, avaldati raamatus Luuletused (1930) ja on osa sarjast The Devil's Player.

Minas Geraisi poeedi uuesti lugemisel leiame autori kaasaegse konteksti puudutusi ja iroonia tugevat kohalolu.

Minu maal on California õunapuud

kus laulavad Veneetsia kassipojad.

Minu maa luuletajad

Nad on mustad inimesed, kes elavad ametüsttornides,

armee seersandid on monistid, kubistid,

filosoofid on poolakad, kes müüvad järelmaksuga.

Me ei saa magada

koos kõlarite ja sääskedega.

Perekonna sururuse tunnistajaks on Gioconda.

Ma lämbun surnuks

võõral maal.

Meie lilled on ilusamad

meie kõige maitsvamad puuviljad

kuid need maksavad sada tuhat reid tosinat.

Ma soovin, et ma saaksin imeda tõelist karambooliat...

ja kuulata vanusetunnistusega thrush'i!

Uus pagulaslaul Carlos Drummond de Andrade

1945. aastal kirjutatud modernisti Drummondi (1902-1987) paroodia toob vastukaaluks luuletuse algversiooni luuletaja poolt propageeritud absoluutsele idealiseerimisele rida kriitikat selle kohta, milliseks meie riik on muutunud.

Kaksteel on

palmipuu, kaugel.

Need linnud laulavad

teises nurgas.

Taevas särab

niisketel lilledel.

Hääled metsas,

ja suurim armastus.

Üksinda öösel,

oleks õnnelik:

põõsas,

palmipuudel, kaugel.

Kus kõik on ilus

ja fantastiline,

üksi öösel,

oleks õnnelik.

(Kihelkonna palmipuudel, kaugel.)

Ikka hüüab elu ja

minna tagasi

kus kõik on ilus

ja fantastiline:

palmipuu, põldlõoke,

o kaugel.

Paguluse laul Casimiro de Abreu

Alljärgnevad salmid sisaldavad ainult ühe versiooni alguspunkte. Paguluse laul Kui Gonçalves Dias on üks romantismi esimese etapi suuri nimesid, siis luuletuse uue versiooni autorit peetakse tavaliselt selle liikumise teise etapi üheks peamiseks esindajaks.

Kui ma pean surema aastate õitsengul

Oh jumal! Ära tee seda nüüd;

Ma tahan seda pärastlõunal apelsinimetsas kuulata,

Laulge kolmekesi!

Mu Jumal, ma tunnen ja sa näed, et ma suren

Seda õhku hingates;

Tee mind elavaks, Issand! anna mulle jälle

Minu kodu rõõmud!

Kõige ilusam välismaa

Mida emamaal ei ole;

Ja see maailm ei ole väärt ühtki suudlust

Nii armas ema!

Kuulake luuletust Paguluse laul Gonçalves Dias

Kes oli Gonçalves Dias

Gonçalves Dias sündis 10. augustil 1823 Maranhão linnas ja temast sai Brasiilia romantismi esimese etapi juhtnimi.

Poiss oli portugali kaupmehe ja poolsõduri poeg. Tema esimese hariduse andis talle eraõpetaja.

1838. aastal suundus ta Coimbrasse, kus ta käis keskkooli ja hiljem astus õigusteaduskonda.

Gonçalves Diase portree.

Seal kohtus kirjanik Euroopa romantismi suurte nimedega, nagu Alexandre Herculano ja Almeida Garrett.

Pärast ülikooli lõpetamist naasis Gonçalves Dias Brasiiliasse ja pärast lühikest aega Maranhão linnas elas ta Rio de Janeiros.

Just selles linnas sai kirjanik Colégio Pedro II ladina keele ja Brasiilia ajaloo õpetaja ja hakkas süstemaatilisemalt avaldama.

Gonçalves Dias oli ka välisministri ametnik.

Luuletaja suri Maranhãos 3. novembril 1864. aastal 41-aastaselt.