18 kuulsat laulu Brasiilia sõjaväelise diktatuuri vastu

Isegi kui Brasiilia oli allutatud autoritaarsusele ja tsensuurile, keeldusid kunstnikud vaikimast. Brasiilia sõjaväelise diktatuuri ajal (1964-1985) esines kultuuris arvukalt vastupanu.

MPB (Brasiilia levimuusika) oli üks peamisi denonsseerimisvahendeid, et võidelda süsteemi ideoloogilise kontrolli vastu. Ilma sõnavabaduseta pidid nad avalikkusega suhtlemiseks leiutama koode, metafoore ja sõnamänge.

Hoolimata lugematutest tsensuuri, tagakiusamise ja pagendamise juhtumitest, millega need muusikud pidid silmitsi seisma, on nende looming jätkuvalt verstapostiks ajaloos ja rahvuskultuuris.

1. Chalice koostanud Chico Buarque ja Milton Nascimento

Isa, võta see karikas minust ära

Punasest veriviinast

Chalice on üks Chico Buarque'i kuulsamaid laule ja üks tähtsamaid sõjaväelise diktatuuri perioodi pamphüüdeid. Kuigi see on kirjutatud 1973. aastal, tsenseeriti see ja avaldati alles 5 aastat hiljem, 1978. aastal.

Kasutades metafoore ja kaksikmõisteid, kritiseerib Chico karmilt autoritaarset valitsust. Tsiteerides piiblilõiku (Mk 14:36), näib ta võrdlevat Jeesuse kannatusi Golgatal ja Brasiilia rahva kannatusi.

Seega oleks kruus täidetud nende verega, keda piinati ja tapeti vägivaldse riigi poolt. Teisalt, kuna sõnad "kruus" ja "kinni" on sarnased, viitab see sellele, et allasurumine ja vaigistamine, mis on muutunud rutiinseks. .

Kui raske on vaikselt ärgata

Kui ma öösel ennast vigastan

Ma tahan käivitada ebainimliku hüüatuse

Mis on viis, kuidas sind kuulatakse

Kogu see vaikus jahmatab mind

Jäin jahmunult tähelepanelikuks

Tribüünidel iga hetk

Näeme, kuidas koletis laguunist välja tuleb...

Diktatuuri "koletis" oli pidevaks ohuks, mis näis tasapisi lähenevat, jättes subjekti pidevasse valveseisundisse.

Ta kardab, et ta on järjekordne sihtmärk tollal levinud tavale: sõjaväepolitsei tungis öösel majadesse ja viis inimesed ära, paljud neist kadusid igaveseks.

Loe ka loo Chalice täielikku analüüsi.

2. Joy, Joy Caetano Veloso poolt

Kõndimine vastu tuult

Ei mingeid hankeid, ei mingeid paanikaid

Troopikaliste liikumise tipphetk, Joy, Joy esitati 1967. aastal plaadifestivalil. Kuigi see tuli konkursil neljandale kohale, oli see laul publiku lemmik ja saavutas suure edu.

Stagnatsiooni ja vabaduse puudumise ajal pakkus laul välja liikumine ja vastupanu Caetano rääkis "vastu tuult" kõndimisest, st vastu suunda, kuhu teda tõugati.

Ei mingeid hankeid, ei mingeid paanikaid

Mitte midagi taskus või kätes

Ma tahan edasi elada, armastan

Ma teen seda.

Miks mitte, miks mitte

Nagu Caetano hiljem selgitas, on see laul esimese isiku jutustus noorest mehest, kes rändab läbi linna.

Tsiteerides populaarkultuuri elemente, kirjeldab ta oma aja portree mis kujutab noorukit, kes tundis end kadununa ja tahtis põgeneda, kuid ei teadnud, kuhu.

Loe ka laulu Alegria, Alegria täielikku analüüsi.

3. Mitte öelda, et ma poleks lilli maininud Geraldo Vandré

Tule, lähme, ootamine ei ole teadmine

See, kes teab aega, ei oota, et see juhtuks.

Mitte öelda, et ma poleks lilli maininud mis on kirjutatud ja lauldud Geraldo Vandré poolt, on üks kuulsamaid hümne Brasiilia sõjaväelise diktatuuri vastu.

Laul, mis on tuntud ka kui "Caminhando" (mars), esitati 1968. aasta rahvusvahelisel laulupeol ja saavutas teise koha. 1968. aasta väga poliitiline tekst äratas režiimi tähelepanu ja muusik pidi lõpuks riigist lahkuma.

Koolides, tänavatel, põldudel, hoonetes

Me kõik oleme sõdurid, relvastatud või mitte

Jalutades ja lauldes ja laulu jälgides

Me oleme kõik võrdsed, käed risti või mitte.

Armastused mõtetes, lilled maas

Kindlus ees, ajalugu käes

Jalutades ja lauldes ja laulu jälgides

Uue õppetüki õppimine ja õpetamine

Marssidel, protestidel ja meeleavaldustel kasutatud laulude elemente meenutav muusika on üleskutse ühtsusele ja ühistegevusele Vandré räägib Brasiilia rahva viletsusest ja ekspluateerimisest, näidates, et kõik sotsiaalsed kihid peavad üheskoos võitlema vabaduse eest.

Muusika rõhutab, et kõik need, kes on teadlikud rõhuvast reaalsusest, on vastutus tegutseda Nad ei saa passiivselt oodata, et olukord paraneks.

Lugege ka laulu Pra não dizer que não falei das flores täielikku analüüsi.

4. Purjus ja tasakaalustaja , Elis Regina

Cry

Meie õrn emamaa

Marias ja Clarisses nutavad

Brasiilia pinnases

Purjus ja tasakaalustaja on Aldir Blanci ja João Bosco 1979. aastal kirjutatud laul, mille salvestas laulja Elis Regina. Purjus "leinaga kandes" näib kajastavat inimeste segadus ja kurbus Brasiilia rahvas, kes kannatas vabaduse lõppemise all.

Kodumaa ise nutab koos kõigi nende emade, naiste, tütarde ja kaaslastega, keda sõjaväepolitsei viis ära. Nimetades pilvi "piinamiskohtadeks", mõistab laulusõnade tekst hukka üle kogu riigi paljunevad piinamis- ja surmajuhtumid.

Laseb end välja "Brasiilia öö" (diktatuuri metafoor) igapäevase "lämbumise" üle, meenutab ta "nii palju inimesi, kes lahkusid", pagulasi, kes põgenesid, et ellu jääda.

Aga ma tean, et selline valus valu

See ei ole kasutult

Lootus

Trossitants vihmavarjuga

Ja selle joone igal sammul

Sa võid saada haiget

Õnnetus!

Tasakaalustav lootus

Te teate, et iga kunstniku näitus

See peab jätkuma

Vaatamata kompositsiooni düsfoorilisele toonile, toovad viimased stroofid kaasa julgustav sõnum Elis'i kaaslaste ja kaasaegsete jaoks.

Isegi nii paljude kannatuste juures on lootus "köielkõndija" ja püsib püsti. Brasiilia elanikud, eriti kunstnikud, peavad oma eluga edasi minema, uskudes, et paremad päevad tulevad.

5. Ma tahan panna oma ploki tänavale Sérgio Sampaio

Mõned ütlevad, et ma magasin mütsis

Et ma kaotasin oma suu, et ma jooksin võitlusest ära

Et ma kukkusin oksalt maha ja ei näinud väljapääsu

Et ma surin ehmatusest, kui kepi murdus

Ma tahan panna oma ploki tänavale on laul aastast 1973, milles Sérgio Sampaio väljendab oma ärevustunne hirmunud, tundub, et see mees räägib tavaliste brasiillaste nimel, näidates üldist rahulolematust ja pidevat hirmu.

Samuti on see kriitika Médici valitsuse ja väidetava "majandusime" suhtes mida reklaamiti poliitilise propagandaga.

Ma tahan panna oma ploki tänavale

Mängida, viriseda

Ma tahan panna oma ploki tänavale

Gingar, anda ja müüa

Mina näiteks tahtsin seda ja seda

Üks nael rohkem seda, üks kriket vähem seda...

Kas see on see, mida ma vajan või üldse mitte

Ma tahan, et kõik sellel karnevalil

Sampaio, nagu paljud tema põlvkonnast, tahab ainult näha oma "bloco't tänaval", teisisõnu, noori üheskoos, kes lõbutsevad. Karneval, mis on tuntud kui rõõmu ja vabanemise aeg, näib vastukaaluks pidevatele repressioonidele.

Seega andis muusik selle laulu kaudu hääle veel ühele vastupanuvormile: vastupanu "rahutused", mis esitasid väljakutse konservatiivsusele jõus.

6. et Hug , Gilberto Gil

Minu tee ümber maailma

Ma jälgin ennast

Bahia on juba andnud mulle

Joonlaud ja kompass

Mina olen see, kes teab minust

Tervist!

See kallistus on laul aastast 1969, mille on kirjutanud ja laulnud Gilberto Gil. hüvastijätusõnum .

Kogu tsensuuri ja tagakiusamise taustal mõistab ta, et ta peab lahkuma, et teha oma "teed maailmas", ükskõik millisel viisil. Gil näitab, et ta on enesekohane Ta on ainus, kes saab oma elu ja tahte kontrolli alla võtta, plaanides taastada kaotatud vabadust ja autonoomiat.

Tere Rio de Janeiro

Tervist!

Kogu Brasiilia rahvas

Tervist!

Ta valmistub lahkuma, jättes hüvasti mitmete Rio de Janeiro linna kuulsate kohtadega, sealhulgas Realengoga, kus ta oli vangistatud. Tema sõnad näivad viitavat sellele, et see on midagi ajutist: Gil teadis, et ühel päeval tuleb ta tagasi.

7. Hoolimata sinust, Chico Buarque

Täna oled sa boss

Sa ütlesid seda, sa ütlesid seda

Ei mingit arutelu, ei mingit

Minu rahvas kõnnib täna

Rääkides kõrvalt ja vaadates põrandale

Näete?

Teie, kes te selle riigi leiutasite

Leiutatud leiutamiseks

Kogu pimedus

Sina, kes sa leiutasid patu

Ta unustas, et leiutada andestust

Adresseeritud sõjaväelisele valitsusele, Hoolimata sinust on selge ja julge provokatsioon Chico Buarque kirjutas ja salvestas selle 1970. aastal, kuid see laul oli tol ajal tsenseeritud ja ilmus alles 1978. aastal.

Chico demonstreeris esialgse salmi "Homme on veel üks päev" kordamisega, et lootus ei ole surnud, et inimesed ootavad endiselt režiimi kukutamist.

Kui praegu seisab rahvas autoritaarsuse ja repressioonidega silmitsi "ohjeldatud hüüdega", siis muusik teadis, et tulevikus asjad muutuvad. Seega julges ta julgustuseks, et unistus vabadusest .

Hoolimata sinust

Homme on veel üks päev

Ma küsin, kus sa peidad end

Tohutust eufooriast?

Kuidas te keelate

Kui kukk nõuab kräunumist?

Uus vesi võrsub

Ja me armastame teineteist non-stop

Päikesetõus sümboliseeris uue aja sündi, riiki valitseva kurbuse ja pimeduse lõppu. Kuigi teda tsenseeriti ja politsei kiusas teda taga, nõudis muusik järjekindlalt, et väljakujunenud võimule vastu astuda ja oma kuulajaid julgustada.

Laul annab edasi vastupidavus Väsinud ja enam ei kartnud Chico Buarque ähvardas autoritaarset režiimi, teatades, et selle lõpp on tulemas.

Sa oled kibestunud

Nähes päikesetõusu

Teie luba küsimata

Ja ma suren naerdes

Ja see päev saabub

varem kui te arvate

8. Keelatud on keelata Caetano Veloso

Ja ma ütlen ei

Ja ma ütlen ei ei

Ma ütlen:

Keelatud on keelata

Keelatud on keelata

Caetano Veloso koostas Keelatud on keelata 1968. aastal, mis oli Brasiilia ajaloos kohutav aasta, mis kulmineerus institutsionaalse seaduse nr. 5ga. AI-5 See määras kindlaks kultuuri ja ajakirjanduse eelneva tsenseerimise, loata avalike koosolekute ebaseaduslikkuse ja süsteemi vaenlasteks peetavate kodanike õiguste peatamise.

Järgmisel aastal esitas laulja koos Mutantes'iga selle teema III Festival Internacional da Canção'l.

See on see, millest ma unistasin, mis kestab igavesti

See on see, mille juurde ma tagasi pöördun.

1968. aasta mais alustasid üliõpilased Pariisis liikumist, mis viis üldstreigi ja mitmepäevaste konfliktideni kodanike ja politsei vahel. Noored nõudsid muu hulgas paradigmade muutmist nii hariduses kui ka ühiskonnas tervikuna, võideldes konservatiivsuse vastu.

Prantsuse sotsiaalsetest liikumistest inspireerituna kasutas Caetano üht nende loosungit oma moto: "Keelata on keelatud!" Brasiilia kontekstis said need sõnad rohkem mõtet kui kunagi varem, sest äkilised keelud, mis mitmekordistusid .

Kõigest sellest keeldudes, mässates ja vastupanu osutades tuletas laulja oma kuulajatele meelde, et me kõik peaksime olema sellised, nagu me unistame, mitte sellised, nagu meid sunnitakse olema. Rohkem kui hukkamõistmise laul, on see lugu hümn sõnakuulmatusele .

9. Mis riik see on Legião Urbana poolt

Slummides, senatis

Mustus kõikjal

Keegi ei austa põhiseadust

Aga kõik usuvad rahva tulevikku

Mis riik see on?

Mis riik see on?

Mis riik see on?

Laulu kirjutas Renato Russo 1978. aastal, kuigi see salvestati alles 9 aastat hiljem, andes sellele pealkirja ansambli Legião Urbana kolmandale albumile.

Laulja tunnistas, et ta lükkas plaadi ilmumist edasi, sest lootis, et asjad lähevad paremaks ja laul ei ole enam mõttekas. Peaaegu kümme aastat hiljem jäi aga kõik samaks.

Teema käivitab tugeva ühiskonnakriitika, näidates Brasiiliat kui karistamatusest, eeskirjade puudumisest ja korruptsioonist räsitud riik üldistatud.

Aga Brasiilia saab rikkaks

Teeme miljon

Kui me müüme kogu oma hinge

Meie indiaanlastest oksjonil

1987. aastal oli riigis käimas keeruline periood: kuigi riik ei olnud enam sõjaväe käes, ei toimunud endiselt otsevalimisi. 1985. aastal valimiskogu poolt valitud Tancredo Neves suri enne võimule asumist.

Tema asepresident José Sarney oli riigi eest vastutav ja asutas Cruzado kava See oli rida majandusmeetmeid, mis tõid sisse uue valuuta ja lõppes ebaõnnestumisega.

Renato Russo näitab kogu oma hämmastust, šokki ja kurbust, seades kahtluse alla sellise riigi motiivid, mis ignoreerib oma rahva kannatusi ja hoolib ainult rahast.

Loe ka laulu Que país é este üksikasjalikku analüüsi.

10. Nagu meie vanemad, Elis Regina

Nii et ole ettevaatlik, mu kullake

Nurga taga on oht

Nad võitsid ja signaal

See on meie jaoks suletud

Et me oleme noored...

Nagu meie vanemad on Belchiori 1976. aastal kirjutatud ja salvestatud laul, mis sai tuntumaks Elis Regina versioonis, mis ilmus samal aastal.

Teema annab hääle noorte põlvkonnale, kes nägid, kuidas nende vabadus konfiskeeriti, kes olid sunnitud muutma oma eluviisi diktatuuri kehtestamise tõttu.

Küsitavus, eksperimenteerimine ja liikumise moto "rahu ja armastus" iseloomustavad seda. hipi Nende igapäevaelu on muutunud hirmu, tagakiusamise ja pidevate ähvarduste tõttu.

O kultuuriline ja sotsiaalne taandareng tekitas neis noortes ahastust ja pettumust, nagu oleks nende aeg varastatud, nagu poleks nende kordagi tulnud.

Minu valu on mõista, et

Et kuigi me oleme teinud kõik, mida oleme teinud.

Me oleme ikka veel samad ja me elame

Me oleme ikka veel samad ja me elame

Nagu meie vanemad...

Seega illustreerib laul tolleaegset põlvkondade konflikti. Kuigi nad mõtlesid teisiti ja võitlesid vabaduse eest, sattusid need noored lõpuks elama sama konservatiivse moraali järgi kui eelmine põlvkond.

11. Üldine käitumine Gonzaguinha

Sa peaksid alati rõõmsameelne välja nägema

ja öelda: kõik on paranenud

Sa pead palvetama ülemuse hüvanguks

ja unusta, et oled töötu

Gonzaguinha oli üks neist muusikutest, kes kritiseeris kõige rohkem sõjaväelist diktatuuri, kuna režiim tsenseeris üle 50 laulu, mille hulgas on ka tema esimene hitt, Üldine käitumine 1972. aastal.

Laul šokeeris oma tooruse tõttu avalikkust ja Gonzaguinha nimetati terroristiks ning talle anti hüüdnimi "pahameelelaulja". Laulu tekstis räägib muusik Brasiilia kodanikule, kommenteerides riigi praegust ebakindlust.

Vaatamata kogu rõhumisele, näljale ja "majandusimede" nime all maskeeritud vaesus, See oleks siis üldine käitumine: mitte kurta, võõranduda, teeselda, et oled õnnelik.

Sa pead õppima pead maha panema

Ja ütle alati: "Suur tänu".

Need on sõnad, mis lasevad sul ikka veel öelda

Et ta on hästi distsiplineeritud mees

Seepärast peaks ta seda tegema ainult rahva hüvanguks

Kõik, mis on määratud

Fuscão võitmiseks viimasel kohtumõistmisel

Ja hea käitumise diplom

O hirm ja passiivsus Provokatsioonina küsib ta "Zé", mis on Brasiilias tavaline nimi, mida ta teeb, kui nad varastavad karnevali, mis näib olevat viimane rõõmu ja kollektiivse vabaduse tugipunkt.

Eelkõige muusika kahtleb selles pimedas kuulekuses mis sundis kodanikke elama ja surema vastavalt kehtestatud meelevaldsetele reeglitele.

12. suletud signaal Paulinho da Viola

Tere, kuidas te olete?

Ma lähen, kuidas teie olete?

Hea küll, ma jooksen edasi

Võtke minu koht tulevikus ja te ?

Okei, ma lähen otsima...

Rahulikust unest, kes teab ...

Signaal suletud on Paulinho da Viola kirjutatud ja lauldud laul, millega ta võitis 1969. aastal V Festival da Música Popular Brasileira's. Laul, mis erineb laulja tavapärasest registrist, tekitas võõrastust ja vallutas publiku tähelepanu.

Laulus kohtuvad kaks inimest liikluses ja räägivad läbi autoakna, kui valgusfoor on suletud. Dialoog peidab aga sügavamaid sõnumeid, kui esmapilgul võib tunduda. Tema sõnadest olulisemad on tema vaikimine asjad, mida nad tahtsid öelda, kuid ei saanud.

Nii palju pidin ma ütlema

Aga ma kadusin tänavate tolmu sisse...

Mul on ka midagi öelda

Aga see mälestus ei lähe mulle korda

Palun helistage, mul on vaja

Võtke kiire jook

Nädala kaupa

Signaal ...

Ma ootan teid

See avab...

Palun ärge unustage,

Hüvasti...

Pealkiri ise tundub olevat rõhumise metafoor Selles mõttes võime eeldada, et subjektid ei räägi ebamääraselt mitte seetõttu, et neil on kiire, vaid seetõttu, et nad ei saa vabalt rääkida, sest nad kardavad kättemaksu.

Kuigi selles ei olnud otsest viidet valitsusele, oli tegemist protestilauluga. Kuulajad, kes kuulasid ja jagasid sama sotsiaalset konteksti, suutsid täita laulus olevad lüngad ja mõista selle sõnumit.

13. ärgata armastust Chico Buarque

Ärka üles, armastus

Ma nägin äsja õudusunenägu

Ma nägin unes, et väljas olid inimesed

Koputamine väravas, kui ahastavalt

See oli raske, väga pimedas autos

Minu püha olend

Helista, helista, helista sinna

Helista, helista vargale, helista vargale

1973. aastal oli Chico Buarque'i juba nii palju tsenseeritud, et ta ei saanud enam heliloomingut allkirjastada. Järgmisel aastal andis ta välja albumi Signaal suletud sõprade kirjutatud lauludega, sealhulgas Ärka üles, armastus, allkirjastatud Julinho da Adelaide, üks tema pseudonüümidest.

Laulus äratab subjekt oma partneri üles, et öelda talle, et ta nägi unes, et teda on politsei poolt öösel võetud Chico ei viitsi enam varjata, vaid näitab näpuga vaenlasele, "kõvale". See nimi toimib nii lühendina "diktatuurile" kui ka omadussõnana selle paindumatuse ja vägivalla kohta.

"Call the thief" on üks kuulsamaid värsse laulus: kui politsei, kes peaks meid kaitsma, meid ründab, siis keda me saame kutsuda, et meid kaitsta? Chico soovitab, et võim oli tollal kuritegelikum kui bandiidid ise.

Kui ma võtan paar kuud

See on mõnikord mugav teile kannatada

Aga aasta pärast ma ei tule

Pane oma pühapäevane parim

Ja sa võid mind unustada

Enne äraviimist jätab see mees oma naisega hüvasti ja palub tal oma eluga edasi minna, kui ta ei tule tagasi. Katkend viitab paljude "režiimi vaenlaste" saatusele: nad olid öösel agentide poolt voodist välja tiritud ja lihtsalt kadunud, st tapetud.

14. Pühapäev pargis , Gilberto Gil ja Os Mutantes

Jäätis on maasika

See on punane!

Oi, ketramine ja roos

See on punane!

Oi spinning, spinning

See on punane!

Oi, keerutamine, keerutamine...

Pühapäev pargis on laul aastast 1967, mille on kirjutanud ja laulnud Gilberto Gil. Samal aastal esitas laulja selle teema III Festival de Música Popularil ansambli Mutantes saatel ja saavutas teise koha. See on jutustus, mis räägib kahest mehest: José, "lõbususe kuningas" ja João, "segaduse kuningas".

Pühapäeval otsustab João mitte kakelda ja läheb Julianaga pargis kohtuma. José, nähes oma sõpra koos talle meeldinud tüdrukuga, lõpetab mängimise ja läheb raevu. Armukadedusehoos tapab ta paari noaga.

Vaadake nuga!

Vaadake verd tema käel

Ê, José!

Juliana põrandal

Ê, José!

Veel üks langenud keha

Ê, José!

Teie sõber João

Ê, José!

Homme ei ole messi

Ê, José!

Rohkem ei ole ehitustööd

Ê, João!

Rohkem mänge ei ole

Ê, José!

Enam ei ole segadust

Ê, João!

Laul, mis algab kui süütu lugu pühapäevast pargis, võtab peagi vägivaldseid ja süngeid kontuure. Häiriv, muusika annab edasi vahetu ohu tunnetamine Vägivald, mis puhkeb üksikisikute elus ja saab lõpuks nende hukatuseks.

15. kärbes supis , Raul Seixas

Ma olen kärbes

Kes maandus sinu suppi

Ma olen kärbes

Kes värvitud kuritarvitada teid

Ma olen kärbes

See häirib teie und

Ma olen kärbes

Oma toas suminaga

Kärbes supis on Raul Seixase kuulus teema, mis on osa tema esimesest albumist Krig-Ha, Bandolo! Pealtnäha mõttetu, laulu säilitab tugev sõnum vastupanust Selles samastub subjekt kärbsega, väikese putukaga, mis näib olevat olemas selleks, et teisi häirida.

Rääkides sõjaväelastele, teatab ta endast kui väikesest tiivulisest olendist, kes on seal selleks, et häirida Vaatamata kõigile repressioonidele jätkasid Raul ja tema kaasaegsed võitlus konservatiivsuse vastu kuigi ta teadis, et võitlus ei ole veel kaugeltki läbi.

Ja sellest ei ole kasu

Tule ja fumigateeri mind

Sest isegi DDT ei ole

Sa võid mind seega hävitada

Sest sa tapad

Ja teine tuleb minu asemele

Kui aga diktatuur kestis, siis kestis ka vastupanu. Raul Seixas juhib tähelepanu sellele, et "ümberkaudsed", kes paljunevad Oli selge, et ühe tapmine ei ole seda väärt, sest neid tuleb alati juurde.

Metafooriga nagu kärbes supis, võttis laulja hiilgavalt kokku, et eluviis "vastupidine eluviis See räägib vastukultuurist, reageerimisest ja ellujäämisest kaose ajal.

Lisateave Kärbes supis ja teised Raul Seixase suured hitid.

16. Jorge Maravilha Chico Buarque

Ja miski ei ole nii hea, kui vaheaeg pärast tagasilööki

Minu südame jaoks

Ja ei ole mõtet jääda, lihtsalt jääda

Nutt, nurin, kuni kui, ei, ei, ei, ei

Ja nagu Jorge Maravilha juba ütles

Täielik mõistus

Parem tütar käes

Kui kaks vanemat lendavad

Muusika Jorge Maravilha ilmus 1973. aastal Chico Buarque'i poolt, laulusõnade autoriks oli Julinho da Adelaide, tema pseudonüüm. ei ole mõtet tagasi astuda ja hädaldada. Seega läks Chico võitlema, mis tema puhul tähendas protestilaulude loomist diktatuuri vastu.

Kuigi see häiris Brasiilia ühiskonna vanemaid ja konservatiivsemaid kihte, oli Chico noorema põlvkonna südame võitmine .

Ma ei meeldi sulle, aga su tütar meeldib.

Ma ei meeldi sulle, aga su tütar meeldib.

Kui selgus, et Julinho da Adelaide ja Chico Buarque on üks ja seesama isik, hakkasid kahtlused tekkima. Avalikkus arvas, et laul on suunatud kindral ja president Ernesto Geiselile, kelle tütar oli end laulja fänniks kuulutanud.

Chico aga eitas seda ja jutustas tõelise loo: kui DOPS (poliitilise ja sotsiaalse korra osakond) teda kord vahistas, kasutas üks agentidest võimalust, et küsida tema tütrelt autogrammi.

17. kevadine hambumus , Dry & Wet

Kellel on südametunnistus, et olla julge

Kellel on jõudu teada, et see on olemas

Ja hammasrataste keskel ise

Leiutada vastu kevadel, mis vastu peab

Kevadet hammaste vahele on ansambli Secos & Molhados 1973. aastal salvestatud laul, mille sõnad on kirjutanud João Apolinário. Apolinário oli portugali luuletaja, kes Salazari diktatuuri ajal Brasiilias eksiili läks ja võitles fašismi vastu. Ta oli ka João Ricardo isa, kes pani tema luuletused ansamblile muusikasse.

Inspireerivad sõnad tuletavad meile meelde, et vastupanu osutamiseks on vaja olla tugev, julge ja teadlik. Isegi kõige suurema kaotuse või "tormi" korral peame ellu jääma, säilitama pisut lootust, hoidma "kevade hammaste vahel".

Kes ei löö isegi kaotuse korral ei kõhkle

Need, kes on kaotanud, ei ole kunagi meeleheitel

Ja tormi varjatud, katkestatud

Hammaste vahel hoiab vedru

18. El Rey , Dry & Wet

Laul, mille kirjutasid Gerson Conrad ja João Ricardo, on esimesel Secos & Molhados albumil, mis ilmus 1973. aastal.

Ma nägin El Rey'd neljakäpuli kõndimas.

Neljalt erinevalt mehelt

Ja nelisada rakku

Täis inimesi

Ma nägin El Rey'd neljakäpuli kõndimas.

Nelja särava jalaga

Ja nelisada surmajuhtumit

Ma nägin El Rey'd neljakäpuli kõndimas.

Neljast atraktiivsest poosist

Ja nelisada küünalt

Valmistatud tontidest

Toomine Portugali rahvamuusika elemendid El Rey viitab vanadele lastelugudele ning esitab õrna ja pealtnäha lihtsa meloodia.

Kuid see, mida laulusõnad näitavad meile, on tugevat kriitika monarhia ohjeldamatu võimu suhtes iidsetel aegadel ja, vaadates sügavamale, on kaasaegsete diktatuursete režiimide kriitika nagu ka muusikakontekstis, milles see muusika on loodud.

Seega seisneb selle teose geniaalsus just vormi ja sisu vastandamises.

Geeniuse kultuur Spotify

Kuulake neid ja teisi laule sõjaväelise diktatuuri kohta aastal esitusloend mille me oleme teile ette valmistanud: